Dásseárvoláhka čoahkkáigeassun

Dásseárvolága dárkkuhussan lea eastadit sohkabeallái vuođđuduvvi vealahusa ja ovddidit nissoniid ja albmáid gaskasaš dásseárvvu ja maid buoredit nissoniid sajádaga earenoamážit bargoeallimis. Lága ulbmilin lea maiddái eastit sohkabealleidentitehtii dahje sohkabeali albmabuktimii  vuođđuduvvi vealaheami.

Dásseárvoláhka gustohuvvo oppalohkái visot servvodatdoaimmas ja visot eallinsurggiin. Láhka ii gustohuvvo bearašlahtuid gaskavuođaide dahje priváhta eallima ollái gullevaš eará gaskavuođaide iige maiddái oskkoldathárjeheapmái gullevaš doibmii.

Dásseárvolágas leat golmmalágan njuolggadusat: dásseárvvu ovddidannjuolggadusat, vealahusa gildosat ja velá riektesuodjái ja bearráigehččui guoskevaš njuolggadusat.

Dásseárvvu ovddideapmái guoskevaš njuolggadusat

Dásseárvvu ovddidangeatnegasvuohta guoská virgeoapmahaččaide, skuvlejumi lágideaddjiide ja bargoaddiide.  Virgeoapmahaččat galget árvvoštallat visot doaimmaset sierra sohkabeliid oaidninvuogis ja gárvvistit doaibmanvugiid dásseárvvu ovddideami várás. Dásseárvu ovddiduvvo maiddái mearreeriiguin. Oahppalágádusain ja bargoeallimis dásseárvu ovddiduvvo earret eará dásseárvoplánaiguin, maid gárvvisteapmái galgá váldit fárrui maiddái oahppiid ja bargiid.

Vealaheapmái guoskevaš njuolggadusat

Vealahusa oppalašgildosis meroštallo ja gildojuvvo sohkabeallái vuođđuduvvi olggušteapmi. Maiddái seksuála muosehuhttin ja sohkabeallái vuođđuduvvi muosehuhttiin ja maid gohččun dahje ráva olgguštit lea vealahus. Vuostedoaimmat dahjege vealahuvvon olbmo sajádaga heajuduhttin vuoigatvuođaide dorjjasteami dihte lea vealahus. Vealahanágga sáhttá maiddái laktásit lagaš olbmui dahje vealahus sáhttá vuođđuduvvat navdimii.

Vealahusa spesiálagildosiin meroštallo vealahanmeannudeapmi bargoeallimis, oahppalágádusain, intreassaorganisašuvnnain ja maid dávviriid ja bálvalusaid fállamis. Dáid gildosiid rihkkumis sáhttá gáibidit buhtadusa. Bargoaddis ja oahppalágádusas lea geatnegasvuohta addit bivdaga vuođul čálalaš čilgehusa láhttemisttis dákkár vealahusa eahpideaddjái.

Dásseárvolága  bearráigehččui guoskevaš njuolggadusat

Dásseárvolága  čuovvuma bearráigehččet dásseárvoáššeolmmoš  ja maid ovttaveardásašvuođa- ja dásseárvolávdegoddi. Dásseárvoáššeolmmoš addá earret eará rávvagiid ja neavvagiid dásseárvolága  gustoheamis, nugo vealahusa gildosiin ja dásseárvoplánemis. Lávdegoddi sáhttá sáhkkoáitagiin gieldit vealahanláhttema.  http://yvtltk.fi/fi/index.html

Dásseárvolágas mearreduvvo maiddái das, man áigge siste ja man gearretrievttis ášši galgá čuoččáldahttot. Juos ášši guoská barguiváldimii, de ášši galgá čuoččáldahttot jagi siste válljenmearrádusas. Juos ášši guoská eará olggušteapmái, de ášši galgá čuoččáldahttot guovtte jagi siste vealahusa dáhpáhuvvamis. Dásseárvoáššeolmmoš ii dábálaččat dutkka oktavuođaváldimiid, mat gusket guokte jagi boarrásut áššiide.

Láhka nissoniid ja albmáid gaskasaš dásseárvvus (609/1986) dahjege dásseárvoláhka bođii fápmui 1.1.1987, ja dasa leat dahkkon dan maŋŋá máŋggat nuppástusat. Láhka ođaduvvui ovddit háve jagis 2015 dahjege seammá áigge, go ásahuvvui ođđa ovttaveardásašvuođaláhka. Dalle dásseárvoláhkii váldojedje fárrui sohkabealleidentitehtii ja sohkabeali albmabuktimii vuođđuduvvi vealahusa gildosat ja maid geatnegasvuohta dákkár olggušteami ovdaeastadeapmái.

Sohkabealleidentitehtain dárkkuhuvvo dásseárvolágas olbmo vásihus iežas sohkabealistis. Sohkabeali olggosbuktimiin dárkkuhuvvo sohkabeali buktin oidnosii gárvodemiin, láhttemiin dahje eará dávisteaddji vugiin. Dásseárvolága  vealahannjuolggadusat gusket maiddái olggušteapmái, mii vuođđuduvvá dasa, ahte olbmo sohkabeali meroštalli fysalaš iešvuođat eai leat čielgasit nissona dahje albmá.

(Dásseárvoláhka 2015. STM)